energia hankimise viisid
Raku eluprotsesside läbiviimine sõltub peaasjalikult keemilisest energiast. Kuigi kogu tänapäevane elustik Maal toetub Päikese valgusenergiale, kasutatakse ka valgusenergia rakus fotosüsteemi kaudu kohe keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks.
Eristatakse kaht peamist energiaallikat:
- valgusenergia (fototroofidel)
- ainult keemiliste ühendite oksüdeerimisest saadav energia (kemotroofidel)
Kõigil organismidel on energia saamiseks vaja elektronide doonorit ehk elektronide andjat (redutseeritud ühendit) ning elektronide aktseptorit ehk elektronide vastuvõtjat (oksüdeeritud ühendit). Redoksreaktsioonis edasi antavad energiarikkad elektronid võimaldavad rakkudes viia läbi keemilisi reaktsioone ja teostada transporti, luues sealjuures ka aine- ja elektrilisi gradiente raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Rakkude universaalseks energeetiliseks "rahaühikuks" on ATP (adenosiintrifosfaat).
Elektronide doonori järgi eristatakse järgmisi protsesse:
- Kui elektronide doonoriks on anorgaaniline ühend, on tegemist litotroofiaga.
- Kui elektronide doonoriks on orgaaniline ühend, on tegemist organotroofiaga.
(NB! Mitte ajada segi süsinikuallika alusel eristatava autotroofiaga ja heterotroofiaga!)
Elektronide aktseptori järgi eristatakse järgmisi protsesse:
- Kui elektronide aktseptoriks on hapnik, on tegemist aeroobse hingamisega.
- Kui elektronide aktseptoriks on hapnikust erinev anorgaaniline ühend, on tegemist anaeroobse hingamisega.