anaeroobne hingamine
Anaeroobne hingamine on protsess, kus elektronide lõppaktseptor on molekul, mis pole hapnik. Enamik organisme, mis viivad läbi anaeroobset hingamist, on heterotroofid; elektronide lõppaktseptoriks on tavaliselt anorgaanilised ühendid (mõlemast reeglist on ka erandeid). Energia, mis vabastatakse (s.t. sünteesitud ATP hulk) on anaeroobsel hingamisel väiksem kui aeroobsel, sest reduktsioonipotentsiaali erinevus elektronide doonori ja aktseptori vahel on suurim, kui aktseptoriks on O2.
Denitrifikatsioonis redutseeritakse nitraat kas ammoniaagiks või gaasilisteks lämmastikuühenditeks. Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks (kui hapnikku juhtub olema saadaval). Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-).
Heterotroofsed sulfaate redutseerivad bakterid on obligaatsed anaeroobid (s.t. neile on vastuvõetav vaid anaeroobne keskkond), H2S on neil anaeroobse hingamise lõpp-produkt.
Metanogeenid ja homoatsetogeenid on obligaatsed anaeroobid; CO2 on elektronide lõppaktseptor. H2 on kõige levinum energia-allikas (elektronide doonor), mida need grupid kasutavad, produktideks on vastavalt (metanogeenide puhul) metaan ja (homoatsetogeenide puhul) äädikhape.
Lisaks nitraadile, sulfaadile ja süsinikdioksiidile võivad elektronide aktseptoriks olla ka oksüdeeritud vormis raud (Fe3+) ja mangaan (Mn4+).
Denitrifikatsioonis redutseeritakse nitraat kas ammoniaagiks või gaasilisteks lämmastikuühenditeks. Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks (kui hapnikku juhtub olema saadaval). Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-).
Heterotroofsed sulfaate redutseerivad bakterid on obligaatsed anaeroobid (s.t. neile on vastuvõetav vaid anaeroobne keskkond), H2S on neil anaeroobse hingamise lõpp-produkt.
Metanogeenid ja homoatsetogeenid on obligaatsed anaeroobid; CO2 on elektronide lõppaktseptor. H2 on kõige levinum energia-allikas (elektronide doonor), mida need grupid kasutavad, produktideks on vastavalt (metanogeenide puhul) metaan ja (homoatsetogeenide puhul) äädikhape.
Lisaks nitraadile, sulfaadile ja süsinikdioksiidile võivad elektronide aktseptoriks olla ka oksüdeeritud vormis raud (Fe3+) ja mangaan (Mn4+).